Miks on vaja monitori kalibreerida ja profileerida?

Monitori kalibreeritakse ja profileeritakse selleks, et see kuvaks värvusi võimalikult tõeselt ja võimaldaks meil visuaalselt hinnates digitaalset pildimaterjali töödelda. Kui värvid, mida kuvaril näeme, on tõesed ja täpsed saame kindlasti ka oluliselt parema ja täpsema lõpptulemuse. Kalibreerimata ja profileerimata monitoriga on praktiliselt võimatu autentselt värvusi hinnata ja ootuspärast lõpptulemust saada.

Mitte ükski monitor, olgu ta kui tahes kallis, ei näita värve tõeselt, kui seda pole kalibreeritud ja profileeritud.

Kalibreerimata monitor on valesti seadistatud – see on justkui häälest ära muusikariist. Ja nagu muusikariista häälestus ajas muutub, nii muutub ka monitori häälestus ajas. Seepärast tuleb monitori teatud aja tagant uuesti kalibreerida.

Kuidas monitori häälestatakse?

Kalibreerimise käigus seadistatakse monitor tehniliselt optimaalsesse seisu ehk oma võimete piires parimat võimalikku pilti näitama. Töö iseloomust ja ruumi valgustusest lähtuvalt määratakse valgepunkt – valgustemperatuur (valge järgi tajub inimene kõiki ülejäänud värve) –, gamma ja monitori heledus ehk luminance.

Profileerimise käigus kaardistatakse monitori värviruum ehk kui palju ja millises ulatuses suudab monitor värve näidata. Seejärel võrreldakse seda, kuidas kuvar värve näitas, sellega, kuidas ta oleks pidanud neid näitama. Mõõdetud erinevuse põhjal koostatakse kompensatsioonitabel ehk monitori icc-profiil. Selle profiili järgi korrigeeritakse värve juba enne ekraanile jõudmist, nii et meie näeme monitoril juba õigete värvidega pilti.

NB! Profiilid on individuaalsed. See tähendab, et profiil tagab õiged värvid ainult sellel konkreetsel monitoril, millele see tehti.

Visuaalselt hinnates ei ole võimalik monitori korrektselt seadistada. Silma järgi saame korrigeerida vaid seda, kuidas arvame tol hetkel värve nägevat. See on aga midagi muud kui kalibreerimine ja profileerimine.

Mida veel tähele panna?

Kindlasti tuleks ka kasutatavates programmides õiged värviseaded määrata. Alati tuleb töötada võimalikult avaras värviruumis ja kindlasti mitte monitori värviruumis!

Väga oluline on ka töökoha valgustus ja neutraalsed värvitoonid selle ümber. Ka me ise ei tohiks kuvari taga väga kirevalt riides olla, et riiete värv ekraanile peegelduma ei hakkaks. Kokkuvõttes mida neutraalsem ja hallim on töökoha ümbrus, seda paremini ja täpsemini me värvusi tajume. Samuti peaks enne värvidega tööle asumist monitor mõnda aega soojenema ja ka meie silmad olemasolevate valgustingimustega harjuma. See aeg võiks olla kuskil 15–20 minutit.

Kas odavat monitori või sülearvutit tasub kalibreerida?

Kindlasti tasub. Kallim monitor näitab küll üldiselt rohkem värve ja paremat pilti, aga see ei tähenda, et me ei võiks vähem võimeka monitoriga neid “vähemaid värve” samuti õigesti näha. Kas odavamat muusikainstrumenti ei tasugi siis enne mängimist häälde panna?

Kui tihti peaks kalibreerima?

Kalibreerimisvajadus sõltub töö iseloomust ja monitori kvaliteedist. Mõned soovitavad korra kuus, mõned korra nädalas ja mõned lausa igal hommikul. Enamasti on aga nii, et kelle jaoks värvid on olulised, kasutavad ka kallimaid ja kvaliteetsemaid monitore, mille värviedastus ajas väga kiiresti ei muutu. Reaalses elus on igahommikune profileerimine enamasti liialdus.

Kui töötate trükiettevalmistuses või reklaamibüroos, tegelete fototöötlusega vms ja kasutate kvaliteetset monitori, peaksite vähemalt paar-kolm korda aastas uue profiili teha laskma. Kindlasti võib ka sagedamini, kui seda ise teha saate või selle tellimine on jõukohane. Kõik sõltub küll konkreetsest monitorist, aga vahel ei pruugi isegi mitmekuise vahega tehtud profiilide värvierinevused silmaga eristatavad olla. Seetõttu ei ole võimalik anda ka üldist soovitust. Õige sageduse peate enda jaoks ise leidma.

Kindlasti tuleks monitori kalibreerida pärast ostmist, kuna siis on vale seadistus ehk värvierinevused kõige suuremad ja nähtavamad. Samuti muutub värviedastus uuel monitoril kiiremeini kui nn sissetöötatud monitoril.